Vajamineva saematerjali koguse arvutamine & lõikuskava koostamine

Ehitamiseks vajamineva puidu ostunimekirja koostamisel tuli mul projekti ning plaanide muutumisel koguseid pidevalt ümber arvutada ja tellimust optimeerida, et vähendada materjali kadusid ja kulu.
Seda ümberarvutamist on käsitsi üsna tülikas teha ja parema/kiirema lahenduse otsimisel leidsin, et ma pole maailmas esimene inimene, kes sellega probleemiga (täpsemalt kombinatoorse optimeerimise probleemiga) on kokku puutunud.
Inglisekeelses keeleruumist nimetatakse seda probleemi “Cutting stock problem”-iks ning selle sisu on leida materjali optimaalne kasutus olukorras, kus materjali pikkus on ette antud ning sellest on vaja lõigata erinevate pikkustega detailid.

Oma elu lihtustamiseks tegin kalkulaatori, kus on võimalik erinevad sisendparameetrid sisestada ning vastuseks tuleb lõikuskava ja vajamineva materjali hulk.

 

Loe edasi

Lada/Žiguli 2105, 2106 & 2107 elektriskeemid

Olen viimased paar õhtut enda pjatjorka juhtmekimpu korrastanud ja näpuga elektriskeemilt värve taga ajanud.

Tegin oma elu lihtsustamiseks interaktiivse elektriskeemi, kus komponendil hoverdades on selle nimi kohe näha. Algselt otsisin mõnd valmislahendust graafikute tegemiseks, kuid ei leidnud midagi, mis võimaldaks graafikut veebilehena salvestada – Nii läksingi isetegemise teed.

Et tehtud lahenduses oli komponendide ülesmärkimine üsna lihtne, sisestasin kiirelt ka 2106 ja 2107 skeemid )

Loe edasi

Veidike juhtmetest @ 12V DC

Minu 82. aastal ilmavalgust näinud hobiautol polnud tehasest välja veeredes küljes mitte ühtegi elektriseadet, mida tänapäeva mõistes lisavarustuseks nimetada saaks. Ajad on aga edasi läinud ja nii mõnigi asi, mis toona tundus luksus on tänapäeval muutunud asendamatuks või vähemalt hõlpsasti juurde poogitavaks. Nii saigi sel korral autot suveks ette valmistades autole juurde lisatud keskluku süsteem ja elektrilised aknad.

Et mõlemad opereerivad üksteise vahetuses läheduses tundus mõistlik poest mõned meetrid erinevat värvi juhtmeid juurde osta, et võimalike probleemide korral tõrkeotsing lihtsam oleks. Kui värvieelistus on pigem maitseasi, siis juhtme läbimõõtude vahel valides tasuks siiski füüsika reeglite ja kokkulepitud “heade tavadega” arvestada.

Aga mis need õigupoolest ongi?

Loe edasi

Värvitööde infograafik

Nikerdajana tuleb aeg-ajalt ikka ette olukordi, kus tahaks projektile lisakas praktilisele väärtusele (mis muidugi on minu projektide puhul küsitav) ka pisut silmailu anda.
Korralik värvitöö ongi midagi, mis võib projekti viia visuaalselt “järgmisele tasemele” või siis teha funktsioneerivast objektist midagi, mida ainult ööpimeduses kapinurgast või panipaigast välja julged tuua. Korraliku värvitöö eelduseks on muidugi harjutamine st. kogemused, võime oma vigadest õppida ja kui peale 2-3 ebaõnnestunud katsest ei suuda oma vigadest õppida, siis ei tee tiba teooriat paha.

Loe edasi

Puurimiskiiruste ja keermestamise infograafik

Novembri pimedatel õhtutel liiga tihti nädala sees töökotta ei satu, seega tuleb endale mõni kodune ajaviide leida – Seekord siis väike käeharjutus illustraatoriga.
Algidee on ise pärit ajast, kui puurpink sai ostetud ja et kõik tarkus pole ebapiimaga kaasa antud, otsisin erinevatest allikatest materjali optimaalsete puurimiskiiruste kohta, mida nüüd siin koos koos keermestamise ABC-ga serveerin.

Tabelis olen välja toonud soovituslikud puurimiskiirused ja sobivad puuri läbimõõdud keermestamiseks soovitud meeterkeerme alla (sisekeermestamine).

Loe edasi

Kodune tsinkimisprotsess

Kui oma eelmises postituses kirjeldasin oma esimest rooste eemaldamise kogemust kasutades selleks elektrolüüsi, siis sellega algaja keemiku katsetused ei lõppenud ja uues postituses räägin järgmisest elektrolüüsi rakendusvõimalusest, milleks on elektrokeemiline katmine e. galvaniseerimine.
Täpsemalt sellest, kuidas koduste vahenditega metalldetail tsingikihiga katta saavutamaks parama korrosiooni- ja kulumiskindluse ning, mis salata, ka ilusam pind/viimistlus.
Võrreldes kuumtsinkimisega, kus detail kastetakse vedela tsingi sisse (~460°C juures) on elektrokeemiliselt pealekantud tsingikiht õhem (70-100 µm vs 3-12 µm), mis võib sõltuvalt olukorrast olla hea ja oodatud tulemus või siis halb ja mittepiisav. Õhem kiht tähendab küll kehvemad kaitset korrosiooni ja kulumise vastu, kuid et tsingitud detaili mõõtmed ei muutu protsessi käigus märkimisväärselt, ei vaja detail täiendavat viimistlust (üle puurimist, -keermestamist). Samuti on sel moel tsinki peale kandes hõlpsam katta osasid, mis ei tohiks tsingikihti saada, sest tsinkimine ei toimu suurel temperatuuril, mis kattematerjali rikkuda võiks. Endale sobivat tsinkimise meetodit valides tasuks arvestada ka sellega, kuumtsingitud pinnale nakkub värv halvasti.

Loe edasi

Roostes detailide puhastus elektrolüüsiga

Kui esmaspilgul tundub vedelikku voolu sissejuhtumine suhteliselt jabur mõte olevat, siis koolikeemiast meenub, et see on küllalt levinud meetod reaktsioonide käivitamiseks – Antud eksperimendi puhul siis roostes detaili roostest puhastamiseks.

Eestikeelne vikipeedia sõnul on elektrolüüs protsess, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad.  Isiklikult meeldis mulle palju enam vwklubi foorumi kasutaja “selfkiller” tõlgendus:
Maakeeli siis rooste tõmbab pidurisadula küljest jehhat nende armatuuri juppide külge.

Sellekohta lähemalt uurides tundus asi liigagi hea, et tõsi olla. See on odav, lihtsalt teostatav, skaleeritav, tolmuvaba, ei hävita metalli erinevalt happega puhastamisest ja töötab 100% (kui piisavalt kaua oodata).
Negatiivse asjane tuuakse küll välja, et peale protsessi on puhastatud detail kaetud “musta mögaga” mis tuleks siis seebi, vee, traatharja ja töökate kätega maha pesta.

Loe edasi