Roostes detailide puhastus elektrolüüsiga

Kui esmaspilgul tundub vedelikku voolu sissejuhtumine suhteliselt jabur mõte olevat, siis koolikeemiast meenub, et see on küllalt levinud meetod reaktsioonide käivitamiseks – Antud eksperimendi puhul siis roostes detaili roostest puhastamiseks.

Eestikeelne vikipeedia sõnul on elektrolüüs protsess, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad.  Isiklikult meeldis mulle palju enam vwklubi foorumi kasutaja “selfkiller” tõlgendus:
Maakeeli siis rooste tõmbab pidurisadula küljest jehhat nende armatuuri juppide külge.

Sellekohta lähemalt uurides tundus asi liigagi hea, et tõsi olla. See on odav, lihtsalt teostatav, skaleeritav, tolmuvaba, ei hävita metalli erinevalt happega puhastamisest ja töötab 100% (kui piisavalt kaua oodata).
Negatiivse asjane tuuakse küll välja, et peale protsessi on puhastatud detail kaetud “musta mögaga” mis tuleks siis seebi, vee, traatharja ja töökate kätega maha pesta.

Vajalikud vahendid (minu setup):

  • Alalisvoolu allikas – Sobib autoaku laadijat 6V režiimil, ka labori toiteplokk või minu puhul siis 4,5 V vooluadapter;
    Leitud näidetes jäi kasutatud pinge 4-12 V vahele. Häid põhjendusi neis ei toodud. Küll ei soovitatud kasutada enamat kui 12V puhtalt ohutuse mõttes – protsessi see väidetavalt kuidagi (oluliselt) kiiremaks ei tee
    Ka elektrivoolu tugevuse st. sobiva amperi vahemiku kohta leidsin vastakaid arvamusi. Kõige enam paistis silma 2A, suuremate koguste korral 10 ja enam amprit.
    Oma katses kasutasin umbes 2l anumat ja kasutatud vooluadapter sai tööga kenasti hakkama. Suuremate detailide puhul kasutaksin autoaku laadijat;
  • Elektrivoolu mitte juhtiv anum, kuhu puhastatav detail sisse mahuks (klaasist või plastist kauss, ämber vm);
  • Vett – Kraanivesi oli minu katse puhul”good enought”;
  • Kaltsineeritud sooda (pesusooda) (5-10ml 1 liitri vee kohta);
  • Metallitükk n.  metalltoru või armatuuri jupp  (Vajadusel kontrolli magnetiga, et EI OLEKS roostevaba);
  • Vasktraati.

Tööprotsess:

  1. Puhasta detail värvist, õlist ja suurematest roostetükkidest;
  2. Sega pesusooda veega 5-10ml 1 liitri vee kohta. Rohkem ei ole parem!
  3. Pane veeanuma küljele metallitükk (anood). Metallitüki ots peaks anumast niipalju välja paistma, et sellel külge saaks hiljem ühendada vooluallika plussjuhtme.
    Protsess on effektiivsem, kui lahusesse on asetatud mitu omavahel traadiga sillatud anoodi, mis anumasse asetatud selliselt, et nad ümbritsevad puhastatavat detaili;
  4. Paiguta anuma kohale puit- või metallitükk, kuhu külge detail riputada;
  5. Riputa puhastatav detail (katood) vasktraadiga lahusesse selliselt, et ta oleks üleni lahuses, kuid ei puudutaks põhja ja ei puudutaks anoodi;
  6. Ühenda vooluallika miinusjuhe puhastatava detailiga st katoodiga ja plussjuhe anoodiga (anuma äärses oleva metallitüki/tükkidega);
  7. Ühenda vooluallikas vooluvõrku.

Üsna pea peaksid lahusest eralduma hakkama mullid (eralduv vesinik ja hapnik), kuulda on kihisemist ja lahuses võib muutuda ajapikku hägusemaks, ning selles on näha eraldunud rooste tükke (pigem täppe).

Protsessi võib pidada lõppenuks, kui detail on saavutanud piisava puhtusastme. Oma eksperimendid sain detaili puhtaks 1,5 tunniga. Suuremate detailide puhul n. pidurisadul võib see aega võtta 12 ja enam tundi.

Ohutus

Protsessi käigus eralduv vesinik ja hapnik annavad kokku paukgaasi, mis on kergelt süttiv ja plahvatusohtlik. Protsessi on kõige turvalisem teha vabas õhus ning selle lähedal ei tasuks suitsetada, ketaslõikuriga lõigata, nautida küünlavalguse romantikat vm.

Lahus ise on piisavalt lahja, et nahale sattudes ja ja veega mahapestes ei juhtu midagi. Samuti ei tasuks seda juua, määrida limaskestadele või piserdada silma (st kasuta prille ja kindaid).

Ära pista näppu lahusesse, kui vooluallikas on vooluvõrguga ühendatud.